Kõrvemaa maastikukaitseala on 20543 hektari suurune maa-ala, millest suur osa jääb Harjumaa idapoolsesse ossa. Maastikukaitseala esindab läbilõiget soo- ja metsarikkast, hõreda asustusega „kõrvevööst“. Ammustel aegadel tähendas „kõrve“ ürgset okaspuumetsa ehk laant. Kõrvemaa maastikukaitsealale jääb 13086 hektari suurune Põhja-Kõrvemaa looduskitseala. Veel paarikümne aasta eest Nõukogude armee polügoonina suletud territoorium on kiiresti muutunud populaarseks väljasõidusihtkohaks. Kaitseala eripära seisneb vahelduvas pinnamoes. Siin on näha ooside ahelikke, lavaja pinnaga kupleid ja liivikuid. Suur järvede rohkus on andnud piirkonnale nime „Eestimaa šveits“, järvi on 40. Panoraamseid vaateid võimaldav kanarbikunõmm Jussi mägedes, mis kujunenud laskeharjutuste ja metsapõlengute tagajärjel, on Eesti suurim (ligi 100 ha). See ürgilmeline, kuid suhteliselt hästi läbitav maastik on jäädvustatud A.H.Tammsaare romaanis „Kõrboja peremees“.
Kõrvemaa on ooside maa. Kõige oosirikkam ala jääb Ohepalu looduskaitsealale (5817 ha). Jalakäijale või ratturile on peamiseks liikumisvõimaluseks siin need metsarajad, mis kulgevad ooside harjal ja pakuvad vilksamisi avaraid vaateid mõlemal käel laotuvatele sootasandikele ja -järvedele. Ohepalu on inimpelglike lindude kodu – siin pesitsevad kotkad, must toonekurg, metsised, mistõttu kehtivad kaitsealal ka suhteliselt ranged liikumispiirangud.
Põhja-Kõrvemaal leidub aga Eesti pikim oos – Aegiivdu-Liipaeksi oos, mis on 16km pikk. Pikkuselt teine oos on 8 km pikkune Vargamäe oos, mida mööda lookles ka kadunud Koitjärve küla. Nende kahe oosi vahel asuvad järved, rabad, sood ja jõed. Põhja-Kõrvemaal leidub rohkelt kaitsealuseid linnu- ja taimeliikidega. Näiteks on tuntud rabametsad metsise ja tetrede pesitsuspaikadena, leidub kakulisi ja konnakotkaid. Taimedest on haruldased ohrideelised, sh kuldking ning kaitsealustest taimedest ka palu-karukell. Lillesoost on tuvastanud näiteks 9 erinevat liiki orhideelisi. Tutvu Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri–Riigi Teataja.
Matkamine Kõrvemaal on lihtne, sest RMK on koostanud matkajatele mitmeid marsruute. Paljud neist algavad Aegviidus ja seda piirkonda nimetatakse Aegviidu-Kõrvemaa puhkealaks. Puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni ning tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal – saab matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsiselt treenida kuid ka niisama jalutada.
Rohkelt huvi pakub puhkeala loodusfotograafilele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele-marjulistele. Piirkonnas on telkimisalad ja lõkkekohad, kus jalga puhata ja piknikku pidada.
Puhkeala keskus asub Aegviidus, mida tuntakse ka Matkapealinnana. Siia on mugav tulla rongiga. Aegviidus asuvad Tervisedepoo ja RMK Aegviidu Külastuskeskus, kust saab piirkonna kohta rohkem infot küsida.
Iseseisvalt matkamiseks RMK matkarajad:
• Sõõriksoo loodusrada – algab otse Aegviidu südamest, Aegviidu looduskeskuse õuelt.
Raja pikkus on 1,5 km. Rada on hästi teabega varustatud ning märgistatud (kollased lindid puudel ja tähistuspostidel). Sõõriksooks nimetati vanasti Rehesaare raba Aegviidupoolset osa, kus 20. sajandi alguses asus turbatööstus, tol ajal Eesti suurim. Pätsturba lõikamisest järele jäänud turbakraavid, mis vahelduvad kõrgemate peenarde ja kokkuveo teedega, on looduses praegugi selgelt eristatavad. Siinsel rabamaastikul kasvab jõhvikas, huulhein, tupp-villpea, valge nokkhein, rabamurakas ja teised rabale iseloomulikud taimed.
• Paukjärve loodusrada – 5 km pikkune silmusekujuline loodusrada algab Soodla jõel asuva Kaksiksilla juurest. Üheteistkümne huvipunktiga raja äärde jääb neli kaunist järvesilma (Paukjärv, Linajärv, Kaasikjärv ja Umerikjärv). Umerikjärv on Eesti sügavaim, 14 meetri sügavune. Suursoo ja Paukjärve vahelisele oosile on ehitatud vaatetorn, kust avanevat vaadet võib pidada üheks Kõrvemaa kaunimaks.
• Uuejärve loodusrada – 6 km pikkune ringikujuline loodusrada algab Piibe maantee 32. kilomeetril Uuejärve tee äärsest parklast. Kuue huvipunktiga rada läbib erinevaid metsatüüpe, endise jõuka Laudisalu talu asukoha, mida markeerivad põlised jalakad ning jõuab välja Laudisalu raba servas kõrguvale maiesteetlikule Vargamäe-Sillaotsa oosile. Tagasitee kulgeb mööda vahelduvat mõhnamaastikku.
• Jussi loodusrada – 8 km pikkune ringikujuline ja tõelist matkaelamust pakkuv loodusrada algab Soodla jõel asuva Koersilla parkla juurest. Üheksa huvipunktiga raja äärde jääb kuus kaunist Jussi järvesilma (Mustjärv, Väinjärv, Suurjärv, Pikkjärv, Kõverjärv ja Linajärv) Loodusrada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme, lava- ja küngasmõhnasid, erinevaid metsatüüpe ning Jussi järvemaastikku. Raja äärselt oosilt avaneb Jussi järvedele kaunis vaade. Puhkekoht ning telkimisala on Väinjärve liivasel põhjakaldal. Siin näeb Põhja-Kõrvemaa ainulaadset kanarbikunõmme tema looduslikus ilus.
Need matkarajad on kergelt läbitavad ja pakuvad palju ilu silmale. Rongiga saab sõita tagasi Tallinna, aga võib kaasa võtta ka telgi ja telkimisalal ööbida.
Pikemad matkarajad:
• Liiapeksi-Järvi – Aegviidu matkarada – 36 km pikkune. Punase rajamärgistusega (punased värvitäpid või punased lindid puudel) tähistatud matkarada algab Kuusalu vallas Liiapeksil Peterburi maantee ääres ja lõpeb Aegviidu alevi külje all. Rajalt hargneb kaks kollasega tähistatud silmusekujulist loodusrada – Paukjärve ja Jussi loodusrajad. Matkarada on osa 79 km pikkusest Kõrve rajast. Rada kulgeb mööda Põhja-Kõrvemaa kõrgete ooside ja mõhnastike rikast maastikku läbides kolm järvederühma – Järvi, Paukjärve ja Jussi järvestikud ning laukarohke Kõnnu Suursoo. Kuigi matkarada saab läbida ka ühe päevaga, on siiski sobilik meeldejäävaks loodusvaatluseks varuda aega kaks matkapäeva. Selleks otstarbeks on rajatud mitmed looduskaunid telkimisalad.
• Oandu-Ikla matkatee – see on kogu Eestit läbiv matkarada, mis saab alguse Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Matkatee lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Matkatee kogupikkus on 375 km jalgsi matkates ja 374 km jalgrattal matkates. Matkatee on looduses tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega puutüvedel ja elektripostidel.
NB! Maastikukaitsealal matkamiseks on hea kanda vettpidavaid jalanõusid, sest enamus alast on ikkagi soine.
Võrratu paik kanuu ja SUP-laua matkamiseks!
Soodla jõgi, Jägala jõgi, Valgejõgi, Tapa jõgi ja Mustjõgi, suuremad rabajärved ja ühendatud laukad ootavad sind veekogudele matkama. Võimalus on minna iseseisvalt või koos matkakorraldajatega. Piirkonnas viivad sind matkale Uuejärve Matkapesa, SUPTrip, Veematkad ja Kanuu.ee.
